Käive käibedeklaratsioonil ja raamatupidamine
Eesti Päevalehe ärileht lisa Maksud ja raamatupidamine
25.04.2007
Älys Luht
Assets RMP OÜ
Tallinna esinduse juhataja
Euroopa Liiduga liitumine 2004.a. tõi kaasa rea olulisi muudatusi meie käibemaksuseaduses (KMS). Sisseviidud muudatused KMSis tingisid suurel hulgal lisakannete tegemise vajaduse raamatpidamisregistrites, et kõik käibedeklaratsioonile (KMD) kantav info oleks igapäevase raamatupidamissüsteemiga kiirelt leitav.
Vastavasisulist kirjatükki ajendaski kirjutama mõte anda raamatupidajatele ja ettevõtte juhtidele edasi Assets praktilised kogemused seoses raamatupidamises kajastatava käibega ja selle deklareerimisega käibedeklaratsioonis. Süsteemi väljatöötamisel oleme lähtunud kolmest eesmärgist: aja efektiivsest kasutusest, inimlike vigade vältimiseks raamatupidamises automaatsete kannete loomisest ja käibedeklaratsioonile kantud summade eristamise võimalusest raamatupidamisprogrammis.
Käesolevas artiklis keskendume tehingutele, mis nõuavad KMSi kohaselt lisakandeid raamatupidamises nagu näiteks pöördkäibemaksu, kauba ning teenuste omatarbeks kasutamisega seonduva käibemaksu, ettemaksete ja proportsionaalse käibemaksu kajastamist raamatupidamises ja käibedeklaratsioonil.
Käibedeklaratsiooni genereerimine raamatupidamisprogrammis
Kõik käibemaksuga seotud tehingud on soovitav raamatupidamisprogrammis seadistada nii, et tekib ülevaatlik info KMD täitmiseks. MS Exceli kujul lisatabelite koostamine toob kaasa täiendava ajakulu, mis ei taga efektiivset ajakasutust. Andmete mitmekordsel töötlemisel on inimlike eksimuste tõenäosus suurem. Võimalik lahendus on erinevate maksumääradega käibe kajastamine eraldi kontodel.
Oleme seadistanud raamatupidamisprogrammis käibemaksu aruande. Peale kõikide tehingute kajastamist genereerib programm automaatselt valmiskujul käibemaksu aruande. Kuna peamised probleemid tekivad tavaliselt KMD rea 1 täitmisel, siis on meil raamatupidamisprogrammis, vastavate kontode lisamisega, loodud võimalus eristada kõiki KMD lahtris 1 toodud 18% määraga maksustatavaid toiminguid ja tehinguid.
Peale seda, kui KMD on raamatupidamisprogrammis automaatselt koostatud, kajastame andmed KMD e-deklaratsioonil. Raamatupidamises automaatselt genereeritud aruande abil täidame KMD.
Kui raamatupidamisprogrammis pole võimalik genereerida käibemaksu aruannet, tuleb pöörata tähelepanu kõigi andmete korrektsele kättesaadavusele raamatupidamisest, lihtsustamaks deklaratsiooni täitmist. Enamikel juhtudel on siiski käibemaksu aruande genereerimise võimalus raamatupidamisprogrammis olemas.
Käibedeklaratsiooni koostamiseks vajalikud kontod raamatupidamises
Tulukontod, mis on meil genereeritud KMD reaga 1:
3000-3199 Müük käibemaksuga 18%
3000 Kaup km-ga 18% Müük käibemaksuga 18% (3000-3199)
Müügitulu
3020 Teenus km-ga 18%
3040 Ostjate ettemaksed km-ga 18%
3060 Hinnavähend 18% km-ga
3080 Tagastatud kaubad 18% km-ga
3100 Põhivara müük
3120 Teenuse import 18% km-ga
3140 Kauba ühendusesisene soetamine 18% km-ga
3160 Sõiduauto omatarve
3180 Kolmnurktehingus soetamine km-ga 18%
3800-3879 Tulud kaupade müügist kapitalirendiga
3800 Tulud kaupade müügist kapitalirendiga Tulud müügist kapitalirendiga (3800-3879)
2200-2249 Käibemaksukontod bilansis
2200 Käibemaks Käibemaksukontod bilansis (2200-2249)
2205 Laekunud käibemaks
2210 Ühendusesisese kauba soetamise pealt tasutud km
2215 Ühendusesis. teenuse soetamise pealt tasutud km
2220 Ostuarvetelt tasutud käibemaks
2225 Impordi eest tollile tasutud käibemaks
2228 Põhivara soetamiselt tasutud käibemaks
2240 Riigile makstud käibemaks
KMD genereerimiseks raamatupidamisega on meil kasutusel alljärgnevad kontovahemikud:
1. 18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud 3000-3199
3800-3879
2. 5% määraga maksutatavad toimingud ja tehingud 3200-3399
3. 0% määraga maksustavad toimingud ja tehingud, sh 3400-3599
a) ühendusesisene käive 3460-3479
b) kauba eksport 3480-3499
4. Käibemaks kokku 0,18*1+0,05*2
Oleme lisanud kontoplaani korrigeerimiskontode alajaotuse, mis võimaldab ellimineerida nende konteeringute tulemusi, mis on kohustuslik kajastada vaid KMD-s.
3900-3999 Korrigeerimiskontod
3900 Ostjate ettemaksed km-ga 18% korrigeerimiskonto Korrigeerimiskontod (3900-3999)
3905 Põhivara müük korrigeerimiskonto
3910 Teenuse import 18% km-ga korrigeerimiskonto
3915 Kauba ühendusesisene soetamine 18% km-ga korrigeerimiskonto
3920 Sõiduauto omatarve korrigeerimiskonto
3925 Ostjate ettemaksed km-ga 5% korrigeerimiskonto
3930 Teenuse import 5% km-ga korrigeerimiskonto
3940 Kauba ühendusesisene soetamine 5% km-ga korrigeerimiskonto
3950 Ostjate ettemaksed km-ga 0% korrigeerimiskonto
3960 Ostjate ettemaksed, maksuvaba korrigeerimiskonto
3970 Kolmnurktehingus soetamine km-ga 18% korrigeerimiskonto
3980 Kolmnurktehingus soetamine km-ga 5% korrigeerimiskonto
3990 Kolmnurktehingus soetamine km-ga 0% korrigeerimiskonto
Kaupade ja teenuste EL sisene soetamine käibedeklaratsioonil ja raamatupidamises
KMS § 3 lõige (4) sätestab, et nende teenuste ja kaupade soetamisel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, tuleb arvestada pöördkäibemaksu. Eeltoodud KMSist lähtuvalt tuleb kajastada ettevõtte KMDl pöördkäibemaksuga maksustatavad tehingud, mis iseenesest ei too ettevõttele kaasa käibemaksu tasumise kohustust ning ei avalda mingit mõju kasumiaruandele, kuid KMD ridadel 1 ja 7 on vaja kajastada tehingute väärtused.
Järgnevalt vaatleme, kuidas kajastada sellised tehingud raamatupidamises ja kuidas jõuavad andmed KMD-sse.
Näiteks reklaamiteenuse ostmisel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, koostame raamatupidamises alljärgneva kande:
D teenuse kulukonto (reklaam jne. KMS § 10 lõige 2 ja § 3 lõige 4)
K 2100 (tarnijatele tasumata arved)
Kanne tehingu kajastamiseks KMD real 1:
K 3120 (teenuse soetamine 18% km-ga)
D 3910 (teenuse soetamine 18% km-ga korrigeerimiskonto)
Kanne tehingu kajastamiseks KMD real 7:
K 2215 (teenuse soetamise pealt tasutud km)
D 2235 (teenuse soetamise pealt tasutud km vastaskanne)
Automaatselt arvutatakse käibemaksusummad KMD lahtrisse 4 ja 5.
Korrigeerimiskontod 3910 ja 2235 ellimineerivad pöördkäibemaksu kanded vastavatel kasumiaruande ja bilansi kirjetel.
Kauba või teenuse omatarbe kajastamine käibedeklaratsioonil ja raamatupidamises
KMS § 2 lõike 6 mõistes on omatarve ettevõtluse tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse kasutamine maksukohustuslase poolt eratarbeks või ettevõtlusega mitteseotud otstarbel.
Näiteks kauba omatarbena maksustatava tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmise oma töötajale. D 7800 (auto omatarbe käibemaksu kulukonto) – 2000 krooni
K 2205 (laekunud käibemaks) – 305 krooni
K 7800 (auto omatarbe käibemaksu kulukonto) – 1695 krooni
Kanne tehingu kajastamiseks KMD real 1:
K 3160 (sõiduauto omatarve) – 1695 krooni
D 3920 (sõiduauto omatarbe korrigeerimiskonto) – 1695 krooni
Kasumiaruandes elimineeritakse tulusumma jällegi korrigeerimiskonto 3920 kaudu.
Ettemaksete kajastamine käibedeklaratsioonil ja raamatupidamises
Ettemaksete korral lähtume KMS § 11 lõikest 1, mis sätestab, et käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist:
1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine;
Näiteks raamatupidamises kajastame teenuse eest laekunud ettemakset alljärgneva kandega:
K 2510 (ostjate ettemaksed toodete ja kauba eest)
D pank/kassa
D 1300 (käibemaks ettemaksetelt)
K 2205 (laekunud käibemaks)
Lisandub kanne tehingu kajastamiseks KMD real 1:
K 3040 (ostjate ettemaksed KM-ga 18%)
D 3900 (ostjate ettemaksed KM-ga 18% korrigeerimiskonto)
Kasumiaruandes elimineeritakse tulusumma korrigeerimiskonto 3900 kaudu.
Proportsionaalse käibemaksu kajastamine käibedeklaratsioonil ja raamatupidamises
Toome mõned praktilised vihjed ja selgitused neile, kes puutuvad kokku proportsionaalse käibemaksu arvestusega. KMS § 33 lõikes 2 on toodud ka proportsionaalse käibemaksu arvestamise mõiste. Proportsionaalse mahaarvamise puhul rakendatakse maksustatava käibe ja kogu käibe suhet kogu sisendkäibemaksu mahaarvamisel.
Oleme raamatupidamise praktikas kokku puutunud olukorraga, kus kuludokumentide kajastamisel on käibemaks vastavalt maksustatava käibe ja kogu käibe proportsioonile kantud vastava kulu kulukontole. Meie kajastame kogu sisendkäibemaksu esialgu käibemaksu kontol ja kuu lõpus kanname selle vastavalt proportsioonile eraldi käibemaksu kulukontole.
Näiteks:
D kulukonto D 2220 (ostuarvetelt tasutud käibemaks) K 2100 (tarnijatele tasumata arved)
Kuu lõpus kanne K 2220 D 7810 (käibemaksukulu vastavalt proportsioonile)
Peale sellist kannet kajastub käibemaks õigesti KMD real 5 konto 2220 kaudu.
Lisaks võimaldab selline kajastamine vajadusel eraldi välja tuua ka kulusse kantud käibemaksu. Samuti välditakse kuludokumentide raamatupidamisprogrammi sisestamisel eksimise võimalusi, kuna tõenäosus teha vigu on mitmekümnete kuludokumentide sisestamisel kordades suurem, kui kuu lõpus ühe kande tegemisel.
Vähestele meeldivad nõuanded, kuid vähim armastavad neid need, kes neid kõige rohkem vajavad (Ph. Chesterfield). Seega jääb vaid üle lisada, et vaadake kindlasti üle enda raamatupidamises käibe kajastamine ja vastavalt sellele KMD koostamine. Tihtipeale on otstarbekas kulutada süsteemi uuendamisele vajaminev aeg, sest lõppkokkuvõttes vähenevad riskid ettevõttele ja selle omanikele, millele lisandub veel boonusena ajaressursi kokkuhoid.
Kasutatud materjal: Käibemaksuseadus, Käibedeklaratsiooni täitmise juhised, Krediidiasutuste seadus ja Tulumaksuseadus.