PrindiSaada edasi

1. juulil on jõustunud tulumaksuseaduse muudatused ning uus töölepinguseadus on toonud kaasa rida muudatusi töölähetuse ja teenistuslähetuse määrustes. Uued redaktsioonid on teinud nii mitmedki lähetusi reguleerivad seadusesätted paremini mõistetavamaks.

Olulised muudatused tulumaksuseaduses alates 1. juulist 2009

• Tühistati ära maksuvaba siseriiklik päevaraha. Siseriikliku päevaraha maksmine uue seaduse alusel, toob kaasa kohustuse maksutada neid väljamakseid kas palgana või erisoodustusena.
• Kaotati muude lähetuskulude hüvitiste maksuvaba piirmäär.
• Viidi sisse mõned tehnilised muudatused spordilähetuste ja loovisikute osas.

Lähetada saab:

• töötajat (töölähetus).
• avalikku teenistujat (teenistuslähetus).
• juhtimis- ja kontrollorgani (juhatuse ja nõukogu) liiget (ametilähetus).
• loovisikut (loovisiku lähetus)
• ühingu liikmeks olevat sportlast, treenerit, kohtunikku, spordiarsti, spordi korraldamisega seotud isikut jne ( spordilähetus)

Lähetada ei saa:

• Füüsilisest isikust ettevõtjat. FIE-l on võimalik lähetuskulud kanda enda majandustegevuse kuludesse ning lähetuskulusid on võimalik katta äriühingu poolt vastavalt arve alusel.
• Töövõtu lepinguga töötajat. Mõningal juhul on võimalik kompnseerida võlaõigusliku lepinguga töötaja lähetusega seotud otseseid  kulusid, kuid mitte päevaraha. Päevaraha väljamakseid maksustatakse nagu töötasu väljamakseid või maksustatakse kui erisoodustust.

Kulude hüvitamine ja päevarahad.

• Töölepingu ja teenistuslepingu alusel töötajatel on õigus nõuda kulude hüvitamist.
• Juhatuse ja nõukogu liikmete puhul ei ole kulude hüvitamine ja päevaraha maksmine kohustuslik kuid võimalik.
• Määrusega on ette nähtud piirmäärad, mille ületamise summa läheb erisoodustusena maksustamisele.

Päevaraha ja lähetuskulude hüvitiste maksuvabad piirmäärad alates 1. juulist 2009
Päevaraha

• Välismaal 350-500 krooni päev
• Riigisisesel lähtusel ei ole päevaha võimalik maksta.

Pane tähele

• Päevaraha saab maksuvabalt maksta, kui välislähetuse sihtkoht on vähemalt 50 km kaugusel töökoha asula piirist. Näiteks: Valgast Valka ei ole võimalik töötajat lähetada.
• Kui samale päevale langeb ühe lähetuse lõpp ja teise algus, on päevaraha võimalik maksuvabalt maksta ühekordses ulatuses.
• Kui töötaja saadetakse lähetusse mitme tööandja poolt, on päevaraha maksuvaba ühekordses ulatuses.
• Töötaja on kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja tehtud lähetuse saatmise otsusest ning määratud päevarahast. Kui tööandjal on teave, et teine tööandja maksab päevaraha, puudub sellel tööandjal sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus.
• Päevaraha võib tööandja asemel maksta ka kolmas isik, näiteks lähetuse sihtkohas olev teine ettevõte. Sellisel juhul maksustatakse piirmäära ületavat päevaraha ainult tulumaksuga.

Majutuskulu

•   Eestis 1200 krooni ööpäev
•   Välismaal 2000 krooni ööpäev

Pane tähele

• Majutuskulu piirmäära vaadatakse iga ööpäeva suhtes eraldi
• Hüvitamise aluseks on kulu tõendav dokument

Näide:
Välislähetuse 3-päevase lähetuse ajal ööbis töötaja ühe öö majutuskohas, kus maksis 2600 kr ööpäevas ja teise öö kohta dokumenti ei esitanud. Antud juhul maksustatakse erisoodustusena 600 kr (2600-2000).

Sõidukulu

• Sõidukulud on sõidupiletiga kaasnev kulu, reisikindlustuse kulu, viisakulu, pagasikulu, valuutakursi vahest tulenevad kulud ja muud kulud. Nende sõidukulude hüvitamisel ülempiiri ei ole kehtestatud.

Pane tähele

• Sõidukulu, sõidupiletiga kaasnev kulu, reisikindlustuse kulu, viisakulu, pagasikulu, valuutakursi vahest tulenevad kulud ja muud kulud kantakse kuludesse ja hüvitatakse vastavate kulu tõendavate dokumentide ulatuses.

Toitlustuskulu

• Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.
• Tööandja võib kuludokumentide alusel, päevaraha arvel toitlustamise kulud kinni maksta kui need mahuvad päevaraha piirmäära sisse, vastasel juhul on tegemist erisoodustusega.
• Toitlustamine hotellis, laeval, lennukis jne on majutuskulu või sõidukulu osa, kui ilma toitlustuseta vastavat teenust ei müüda.

Isikliku auto kulu

• Töötaja võib minna, tööandjaga kokkuleppel, lähetusse isikliku autoga. Tööandja võib maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 4 kr/km vastavalt piirmääradele või:
• hüvitada otsesed ja täiendavad dokumentaalsed kulud (kütus, parkimistasud, jmt)
• Hüvitada ei saa remondi- ega hoolduskulusid.

Lähetusotsuses tuleb märkida kumba varianti tööandja lähetuskulude hüvitamisel kasutab.

Näide:

Töötaja on lähetatud lähetud Tartusse (400 km) isikliku sõiduautoga ja kulutas kütusele 710 krooni.

Tööandjal on võimalus kompentseerida töötale:

• 1000 krooni kõigi vastava kalendrikuu sõitude eest kokku sõidupäevikut pidamata
• tasuda maksuvabalt kuni 4 kr/km ehk 1600 krooni, kuid mitte üle 4000 krooni kõigi selle kalendrikuu sõitude eest kokku
• Hüvitada kuludokumendi alusel 710 krooni ning lisaks maksta veel kuni 1000 krooni või 4000 krooni muude sõitude hüvitamiseks

Olulised reeglid lähetuste osas

• Lähetuseks ei loeta sõite töötaja elukoha ning töölepinguga määratud töö tegemise koha vahel.
• Juhatuse ja nõukogu liikme puhul on töökohaks koht, kus ta harilikult oma ametiülesandeid täidab. Kui näiteks juhatuse liige elab ja töötab Helsingis ning tuleb juhatuse koosolekuks Tallinna, on see töölähetus.

Lähetuskulude ja päevaraha maksmiseks on vajalik tööandja kirjalik (võib olla elektrooniline) otsus, mis peab sisaldama:

• töölähetuse sihtkohta
• töölähetuse kestvust
• ülesannet
• hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrasid

Erisoodustus seoses lähetusega

• Erisoodustus tekib, kui makstakse hüvitisi suuremas summas kui:

                1) seaduses ettenähtud piirmäärad ette näevad,

                2) kuludokumentides kirjas,

                3) lähetus pole ettevõtlusega soetud.

• Päevaraha ja lähetuskulude maksmise eeldus on, et sõit on seotud tööülesannete täitmisega.
• Kui töötaja töötab lepingu alusel välismaal, kehtivad selle välisriigi päevarahale ja hüvitistele kehtestatud piirmäärad. Eesmärk on võrdsustada välisriigis töötavad Eesti kodanikud välisriigi elanikega, et nad oleksid tööl samadel tingimustel ning päevaraha suurus vastaks reaalsetele kuludele.
• Loovisikud ja sportlased ei ole üldjuhul töötajad ning neile tehtud soodustused pole erisoodustused.

UUS TÖÖLEPINGUSEADUS

Tööandja õigused:

Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ja selleks ei ole vaja töötaja nõusolekut juhul, kui lähetuse pikkus ei ületa 30 päeva. Töötaja nõusolek on vajalik juhul, kui:

• töölähetus on pikem kui 30 päeva;
• töötaja on rase või töötaja kasvatab alla 3aastast või puudega last
• töötaja on alaealine - lähetusse saatmiseks on vajalik nii alaealise kui ka lapsevanema või alaealise seadusliku esindaja nõusolek

Töötaja õigused:

• Töötajal on õigus nõuda töölähetuse kulutuste hüvitamist (v.a juhatuse või nõukogu liige).
• Tööandja peab maksma päevaraha kehtestatud alammäära järgi. Kui päevaraha ületab maksuvaba piirmäära, maksustatakse üle selle ulatuvat summat erisoodustusena.
• Töötajal on õigus nõuda kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetust. Kui töötaja peab lähetuses olles ise tasuma majutuskulusid, on tal õigus nõuda, et tööandja maksaks majutuskulud ettemaksuna. Kui tööandja seda ei tee, on töötajal õigus lähetusest keelduda.

Koostaja: Ellen Tohvri, Assets RMP OÜ juhataja

Ilmunud: Eesti Majanduse Teataja, Nr 10 (221)/2009, lk 57-60

Kasutatud allikmaterjalid: Lemmi Kann, Äripäev, Link allikale