PrindiSaada edasi

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kuuluvate ja mittekuuluvate ühingute maksustamine.

Ajakirja eelmises 11. numbris kirjutasime Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuse nimekirjast. Andsime ülevaate nimekirjas olevatele ühingutele kehtestatud nõuetest ning nimekirja taotlemise ja seal püsime korrast. Tänases ajakirja jätkame antud teemat. Kirjeldame ja võrdleme nimekirja kuuluvate ning nimekirja mittekuuluvate ühingute maksustamise erinevusi lähtudes Tulumaksuseadusest.
Eestis kehtiva Tulumaksuseaduse järgi ei maksustata mitte juriidilise isiku tulusid vaid mõningaid kulusid näiteks erisoodustused, külaliste vastuvõtukulud, kingitused, annetused, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed jms. Tulumaksusoodustusega nimekirja kuulumine võimaldab teha mitmeid kulutusi maksuvabalt ning annab paremaid võimalusi annetusi saada ning saadud toetust kasutada.
Kirikute ja koguduste seaduse kohaselt usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilist isikut käsitatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühinguna nimekirja kandmata. Kõik teised mittetulundusühingud ja sihtasutused peavad soodustuste saamiseks taotlema nimekirja kandmist.

1. Kingituste ja annetuste maksustamine  - Tulumaksuseadus § 49
Üldreegel:    Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni.

Erandid:
1.    Nimekirja kuuluvale ühendusele või usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilisele isikule või haiglat pidavale isikule, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale tehtavad annetused on nimekirja kuuluvale ühingule või usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilisele isikule maksuvabad. 
2.    Punktis nr 1 loetletud isikutele tehtavad annetused on juriidilistele isikutele maksuvabad teatud piirmäära ulatuses.

Lisaks võib nimekirja kuuluv ühendus teha maksuvabalt järgnevaid kingitusi ja annetusi, kui vastav tegevus on tema põhikirjaline eesmärk:

• füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;
• noortelaagris või projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses laagris osaleja kohta;
• spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses võistlusel osaleja kohta.

Juriidiline isik peab iga kalendriaasta lõpus valima, kas tema poolt tehtud annetuste puhul arvestab ta piirmäära 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud eelmise majandusaasta kasumist või 3% sama aasta sotsiaalmaksuga maksustatavatest väljamaksetest. Annetused deklareerib annetaja  igakuiselt vormil TSD lisa 5. Kalendriaasta jooksul tehtud annetusi arvestab maksumaksja summeeritult.

Näide: Juriidiline isik teeb annetuse mittetulundusühendusele, kes ei kuulu nimekirja, või muule juriidilisele isikule.
Need annetused kuuluvad maksustamisele tavapärases korras, maksumääraga 21/79.

Näide: Juriidiline isik teeb annetuse teisele juriidilisele isikule, kes ei kuulu tulumaksusoodustusega isikute hulka, kuid kes annetuse tulumaksusoodustusega isikule edasi annab, käitudes sisuliselt vahendajana.
Annetaja saab kasutada maksuvabastust juhul, kui vahendajapoolne annetuste kogumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üleandmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et kogu annetatud summa antakse edasi. Kui osa annetustest jääb vahendajale või ei kanta tulumaksusoodustusega isikule, ei ole annetajatel õigust annetatud summa maksuvabastusele.

Nimekirja kuuluvale ühendusele või usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilisele isikule või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale, avalik-õiguslikule ülikoolile või erakonnale tehtavad annetused on füüsilistele isikutele maksuvabad.

Tehtud dokumentaalselt tõendatavad annetused saab eraisik maha arvata oma maksustatavatest tuludest. Eraisikule kehtestatud piirmäär on 5% tuludest, pärast teiste nt elatiste, koolituskulude, laenuintresside jms. mahaarvamisi. Annetused deklareeritakse tuludeklaratsioonis.

Näide: Kogumiskastidesse pandud sularaha ei võimalda annetajale maksusoodustust, sest annetamine ei ole dokumentaalselt tõendatud.
Mitterahaliste annetuse puhul võetakse arvesse selle turuväärtus.

2. Vastuvõtukulude maksustamine  - Tulumaksuseadus § 49

Nimekirja kuuluv ühendus ja usuliste ühenduste registrisse kantud juriidiline isik saab teha piiramatult maksustamisele mittekuuluvaid kulutusi külaliste või äripartnerite toitlustamisele, majutamisele, transpordile või kultuurilisele teenindamisele.
Teistele juriidilistele isikutele kehtib nende kulutuste osas piirmäär 500 krooni kuus + 2% samal kalendrikuul isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksetest. Kui mõnes kuus ei tehta vastavaid kulutusi üldse või tehakse neid piirmäärast vähem, on juriidilisel isikul õigus kalendriaasta jooksul teha summeeritud ümberarvestus.

3. Stipendiumide maksustamine  - Tulumaksuseadus § 19

Üldreeglina on stipendiumid maksustatud tulumaksuga.
Tulumaksuga ei maksustata järgmisi stipendiume:

• Seaduse alusel või riigieelarvest makstavaid stipendiume, välja arvatud neid stipendiume, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenindussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga;
• Rahvusvahelisi ja riiklike kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid spordipreemiaid;
• Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustele vastavad õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavaid stipendiume.

Nimekirja kuuluv ühendus saab maksta maksuvabalt stipendiume õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja spordi tegevuseks vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 196 20.06.2000.a. kui on täidetud järgmised tingimused:

• Stipendiumide maksmine peab üks ühenduse põhikirjalisi tegevusi;
• Stipendiumi saaja ei ole selle ühendusega seotud isik vastavalt Tulumaksuseaduse § 8 ega annetaja;
• Stipendiumi taotlemine ja määramine toimub avaliku konkursi alusel. Teave avaliku konkursi kohta avaldatakse vähemalt ühes kohalikus ajalehes või üleriigilise levikuga päevalehes või stipendiumi maksja veebilehel. Kui teave konkursi kohta avaldatakse ainult veebilehel, peab stipendiumi saaja esitama maksuhalduri nõudmisel väljatrüki vastava konkursi kohta avaldatud teabest.

Maksuvabalt välja makstud stipendiumi ei deklareeri maksja ega kajastu stipendium saaja tuludeklaratsioonis.

 4. Erisoodustuste maksustamine  - Tulumaksuseadus § 48

Nimekirja kuuluvate ja teiste juriidiliste isikute maksustamises erinevusi ei ole.
Erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav kingitus, mida tööandja on teinud oma töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast, st kulutus ei ole seotud tööandja ettevõtlusega. Töötajaks loetakse eespool toodud isikute abikaasa, vanemad ja lapsed.
Erisoodustus peab olema rahaliselt hinnatav. Erisoodustus on oma olemuselt saaja ehk töötaja tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija ehk tööandja kohustus. Erisoodustus on tehtud lisaks palgale ja erisoodustuse summat ei isikustata ning enamasti ei ole võimalik saajat kindlaks teha, st saaja on anonüümne. Tööandjalt saadud erisoodustus ei kuulu saaja maksustatava tulu hulka. Erisoodustuse saaja ei vastuta selle eest, kui erisoodustuse andja on jätnud maksukohustused täitmata.

Erisoodustus on muu hulgas:

• eluasemekulude täielik või osaline katmine;
• sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks (sõiduauto puhul on kehtestatud erisoodustuse hinnaks 4000 krooni);
• kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega;
• teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha maksmine üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärade (piirmäärad alates 01.07.2009 välislähetuse päevaraha 500 krooni, riigisisene majutuskulu 1200 krooni ja välislähetuse majutuskulu 2000 krooni) või töö tegemise kohas kehtivaid piirmäärasid ületavas osas, kui töö tegemise koht asub välisriigis;
• isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärade (piirmäärad alates 01.01.2009 1000 või 4000 krooni);
• laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga (alammäär alates 01.04.2009 3%);
• asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga;
• asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga;
• loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust;
• täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude katmine.

Erisoodustuste määramisel ja maksude arvestamisel tuleb pöörata tähelepanu alljärgnevale:

• Lähtudes erisoodustuse sisust on oluline vahet teha erisoodustusel (rahaliselt hinnatav hüve) ja rahalistel väljamaksetel.
• Rahalist väljamakset käsitletakse erisoodustusena erandjuhtudel (näiteks lähetuse päevaraha hüvitamine üle kehtestatud piirmäära, isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon). Rahalistelt väljamaksetelt peetakse üldjuhul tulumaks kinni.
• Erisoodustuse maksustamise eesmärgiks on maksustada võrdselt töötajale nii rahaliselt kui mitterahaliselt antavad hüved. Erisoodustusena maksustatakse töötaja rahaline tulu, mitte tööandja kulu. Võib juhtuda, et tööandja polegi (otsest) kulutust teinud, kuid erisoodustus on siiski antud ja maksukohustus tekkinud.
• Tehtud kulutused kajastatakse esitatud deklaratsiooni TSD lisal 4 kassapõhiselt, st selles kuus, millal erisoodustuse eest tegelikult tasuti.
• Erisoodustuse puhul, kui tegelikku väljamakset ei ole toimunud (nt tööandja sõiduauto kasutamine isiklikuks otstarbeks), näidatakse erisoodustuse summa selle kuu lisal 4, millal töötaja soodustuse sai. Kuna erisoodustustena käsitletakse erinevaid maksuobjekte, siis igal konkreetsel juhul tuleb jälgida, millal maksukohustus tekib.
• Seaduses toodud erisoodustuse loetletu ei ole lõplik.

5. Ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamine  - Tulumaksuseadus § 51

Nimekirja kuuluvate ja teiste juriidiliste isikute maksustamises erinevusi ei ole.
Üldreegel:    Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.

Ettevõtlusega mitteseotud kulud on:

• seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse;
• maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;
• kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
• pistist ja altkäemaksu;
• mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;
• väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;
• kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks;
• kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.

Erand: Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu eelpool loetletud kuludelt samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt va mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksudelt.

 6. Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete maksustamine  - Tulumaksuseadus § 52

Nimekirja kuuluvate ja teiste juriidiliste isikute maksustamises olulisi erinevusi ei ole (va krediidiasutused).
Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.

Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed on:

• ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
• madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid vastavad investeerimisfondide seaduse § 257 lõike 1 tingimustele;
• osaluse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus;
• viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule;
• laenu andmine või ettemakse sooritamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu.

Kokkuvõtvalt on Tulumaksusoodustusega nimekirja kandmine eriti kasulik ühingule, kelle tegevusega kaasneb  annetuste ja toetuste saamine ja kes kasutab neid näiteks stipendiumide välja andmiseks. Samuti on sellise ühingu jaoks maksuvabad vastuvõtukulud. Olulisi erinevusi erisoodustuste, ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete maksustamisel ei ole.
 

Ave Sepik
Finantsjuht
Assets RMP OÜ