PrindiSaada edasi

Kõik Eestis registreeritud mittetulundusühingud ja kõik teised eraõiguslikud juriidilised ühingud on Raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 mõistes raamatupidamiskohustuslased. See tähendab, et neil on kohustus korraldada raamatupidamisarvestust, lähtudes  RPS paragrahvidest 4-26.

RPS on Eestis raamatupidamist reguleeriv raamseadus, mis sätestab üldnõuded kõigile siinsetele raamatupidamiskohustuslastele. RPS § 17 kohaselt peab raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõtete ning informatsiooni esitusviis olema kooskõlas RPS-is endas sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega ning vähemalt ühega kahest raamatupidamistavast:

• Eesti hea raamatupidamistava
• Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS)

Eesti hea raamatupidamistava on mõeldud rakendamiseks eelkõige sellistele organisatsioonidele, kellel puudub vajadus täismahus IFRSi aruannete koostamiseks (näit väiksemad ja keskmise suurusega organisatsioonid). Kuigi ka Eesti hea raamatupidamistava lähtub IFRSist, lubab ta teatud valdkondades lihtsustatud käsitlusi ning esitab vähem nõudeid lisades avalikustatavale informatsioonile.
Käesolevas artiklis lähtume, et raamatupidamise korraldamise aluseks on valitud Eesti hea raamatupidamistava. Eesti hea raamatupidamistava on kirjeldatud EV Raamatupidamise Toimkonna juhendites (RTJ). 

Arvestuspõhimõtted spetsiifilistes valdkondades

Enamikes valdkondades lähtuvad mittetulundusühingud ja sihtasutused  täpselt samasugustest arvestuspõhimõtetest nagu äriühingudki. Sellised arvestuspõhimõtteid on kirjeldatud Raamatupidamise Toimkonna juhendites. Spetsiifiliste, mittetulundusühingute iseloomulike majandustehingute, nagu ühingu liikmetelt saadud tasud, saadud ja jagatavad annetused ja toetused ning teenuste ja maksete vahendamine, arvestust ja kajastamist kirjeldab RTJ 14. RTJ 12 annab ülevaate sihtfinantseerimise olemusest ja selle kajastamisest tuluna, sh ka mitterahalise sihtfinantseerimise kajastamisest ning varade ja tegevuskulude siht-finantseerimisest.
Järgnevalt anname ülevaate loetletud valdkondade arvestuspõhimõtetest.

1. Ühingu liikmetelt saadud tasud
Ühingu liikmetelt saadud liikmemaksude ning muude tasude arvestusel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest (RTJ 14 §12):

• mittesihtotstarbelised, tasud mille kasutamise ei ole piiratud ühegi kindla vara soetamisega või konkreetse projekti finantseerimisega (liikme-, sisseastumismaksud), kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on tasutud.

Näide: 2008.a. lõpus laekub ühingule liikmemaks 2009.a. eest. 4000 krooni. 2008.a. aruandes kajastatakse sellist liikmemaksu bilansis saadud ettemaksuna (passiva) ning see kajastatakse tuluna 2009.a. jooksul.

2008.a. kanne:
D Rahalised vahendid    (bilansikonto)        4 000
K Saadud ettemaksud (bilansikonto)           4 000

2009.a. kanne:
D Saadud ettemaksud (bilansikonto)          4 000   
K Tulu liikmemaksudest (tulukonto)            4 000

Näide: 2008.a. lõpuks on ühel liikmel tasumata osa 2008.a. tasust, summas 1 000 krooni. 2008.a. tasu on 4000 krooni. Eeldusel, et tasu laekumine pärast bilansipäeva on väga tõenäoline, kajastatab ühing oma bilansis tekkepõhist nõuet oma liikme vastu tasumata tasu osas ning kajastab selle ühtlasi 2008.a. tuluna.

2008.a. kanne:
D Rahalised vahendid    (bilansikonto)        3 000
D Nõuded liikmete vastu (bilansikonto)       1 000           
K Tulu liikmemaksudest (tulukonto)             4 000

 

• sihtotstarbelised, tasud mida tuleb kasutada teatud kindla vara soetamiseks või konkreetse projekti finantseerimiseks, kajastatakse lähtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest (s.o kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks liikmetasud on  mõeldud).

Näide: Ühing korraldab märtsis konverentsi. Liikmetelt kogutud tasud summas 35000 krooni kajastatakse tuluna konverentsi läbiviimise perioodil. Raha laekub liikmetelt jaanuaris. Kuni tuluna kajastamise hetkeni kajastatakse laekunud tasusid ja vahendeid bilansis (passivas) tulevaste perioodide tuluna.

Kanne raha laekumisel:
D Rahalised vahendid    (bilansikonto)              35 000
K Tulevaste perioodide tulu (bilansikonto)        35 000
   
Kanne laekunud tasu tuludesse kandmisel:
D Tulevaste perioodide tulu (bilansikonto)                           35 000
K Liikmetelt saadud sihtotstarbelised tasud (tulukonto)    35 000

Ühingu liikmetelt saadavaid tasusid ei kajastata tuluna enne, kui nende laekumine on praktiliselt kindel (RTJ 14 §13). Juhul kui tasu laekumine on ebakindel kuni laekumise hetkeni, kajastatakse tasu tuluna laekumise hetkel või hiljem (juhul kui tegemist on ettemaksega järgmiste perioodide eest).

Juhul, kui liikmemaks annab liikmetele täiendavaid soodustusi (näiteks võimalus osta ühingult teatud teenuseid (võistluste osavõtt jne.) soodsama hinna eest, kajastatakse see tuluna soodustuste kasutamise eeldatava perioodi jooksul.

2. Saadud annetused ja toetused

Saadud annetuste ja toetuste (sh korjandustest saadud vara ja sihtotstarbeliste laekumiste) arvestusel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

• mittesihtotstarbelised annetused ja toetused, kajastatakse tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel (võttes vajadusel arvesse perioodi, mille eest need on tasutud).

Näide: Organisatsioon saab 2008.a. kohalikust omavalitsuselt üldhalduskulude katteks toetust 10 000 krooni. Toetuse kasutamine on organisatsiooni juhtkonna otsustada, mingeid piiranguid ei ole. Üldhalduskulud on perioodikulud ja nende katteks saadud vahendid on mittesihtotstarbelised.

Toetus kirjendatakse laekumisel ja kajastatakse 2008.a.tulude ja kulude aruandes tuluna:
D Rahalised vahendid    (bilansikonto)        10 000
K Mittesihtotstarbelised toetused (tulukonto)        10 000

Näide: Organisatsioon saab kohalikust omavalitsusest toetust 2009.a. üldhalduskulude katteks 5 000 krooni. Toetus laekub 2008.a. lõpul. Toetus on mittesihtotstarbeline. Toetuse kasutamine on piiratud aruandeperioodiga, seetõttu võetakse toetus 2008.a laekumisel arvele järgnevalt:

D Rahalised vahendid    (bilansikonto)        5 000
K Sihtfinantseerimise toetused(bilansikonto)        5 000

2009.a. kirjendatakse toetus tuludesse ja kajastakse 2009.aasta tulude ja kulude aruanded:
   
D Sihtfinantseerimise toetused (bilansikonto)        5 000
K Mittesihtotstarbelised toetused (tulukonto)        5 000   
       

• sihtotstarbelised annetused ja toetused (sh mitterahalisi annetusi ja toetusi), kajastatakse lähtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest (s.o kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud).

Näide: Ühendusele konkreetse stipendiumi jagamiseks laekunud  toetused kajastatakse tuluna samal perioodil, kui tehakse otsus vastavate stipendiumite väljamaksmiseks (samal hetkel kajastatakse väljamakstavad stipendiumid kuluna). Selle hetkeni kajastatakse laekunud toetust bilansis kui tulevaste perioodide tulu annetustest.

• annetused ja toetused ühenduse põhikapitali, mis on oma olemuselt sissemaksed mittetulundusühingu või sihtasutuse põhikapitali ei kajastata tuluna tulude ja kulude aruandes, vaid kajastatakse netovara muutusena bilansis ja netovara muutuste aruandes.

Näide: Sihtasutuse juurde loodud allfondi tehakse annetus 1 000 000 krooni, mida ei tohi otseselt toetusena välja maksta, küll aga makstakse iga-aastaselt toetustena välja nimetatud annetuse investeerimisel teenitud tulud 12 000 krooni. Sellist annetust ei kajastata tuluna tulude ja kulude aruandes, vaid näidatatkse netovara suurendamisena netovara muutuste aruandes (analoogiliselt sissemaksetele sihtasutuse sihtkapitali). Allfondide vahendite inventeerimisel teenitud tulu ning nende väljamaksmisel tekkiv kulu kajastatakse tulude ja kulude aruandes.

Kanne annetuse saamisel:
D Rahalised vahendid    (bilansikonto)        1 000 000
K Allfondid (bilansikonto)                1 000 000

Kanne teenitud tulu saamisel:
D Rahalised vahendid    (bilansikonto)        12 000
K Finantstulu (tulukonto)                12 000

Kanne toetuse väljamaksmisel:
D Rahalised vahendid    (bilansikonto)        12 000
K Jagatud annetused ja toetused (kulukonto)                  12 000

3. Jagatavad annetused ja toetused

RTJ 14 § 18 näeb ette, et jagatavad annetused ja toetused, sh jagatavad stipendiumid, tuleb kajastada kohustuste ja kuluna hetkel, kui tehakse otsus nende väljamaksmise kohta. Väljamaksmisel vastav kohustus kustutatakse. Samas tuleb silmas pidada, et oleks järgitud ka tulude ja kulude vastavuse printsiip, mille kohaselt kajastatakse ka väljajaotatavad annetused seotud sissetulev sihtotstarbeline annetus ja toetus samas perioodis.

Näide: MTÜ sai valitsuselt toetuste jagamiseks vahendeid 25 000 krooni, sellest jäetakse MTÜ ülalpidamiskuludeks 3 000 krooni, ülejäänud summa jagatakse füüsiliste isikute vahel stipendiumiteks.

Saadud vahendid kirjendatakse:
D Rahalised vahendid (bilansikonto)        25 000
K Valitsuse sihtfinantseerimine (mittesihtotstarbeline tulukonto)      3 000
K Annetused ja toetused (sihtfinantseerimise tulukonto)        22 000

Saadud summadest jaotatakse stipendiumiteks:
    I koht        12 000
    II koht          7 000
    III koht           3 000

Peale otsuse tegemist kirjendatakse summad järgmiselt:
D jagatavad stipendiumid (kulukonto)        22 000
K Väljamaksmata stipendiumid (kohustuste konto)    22 000

Stipendiumite väljamaksmisel peetakse kinni tulumaks juhul kui stipendiumid ei ole seaduse järgi maksuvabad (näit. 2009.a. 21% 12 000 on 2 520 krooni)

D Väljamaksmata stipendiumid    12 000
K Rahalised vahendid              9 480
K Maksuvõlad                  2 520

MTÜ kajastab saadud ja ülekantud vahendid tulude ja kulude aruandes järgmiselt:
Tulude osas:
Mittesihtotstarbeline valitsuse sihgtfinantseerimine        3 000
Sihtotstarbeline valitsuse sihtfinantseerimine            22 000
Kokku                            25 000

Kulude osas:
Jagatud annetused ja toetused    22 000

Ülalpidamiseks jäetud summade arvelt tehtud üldhalduskulud näidatakse koos teiste summade arvelt tehtud kuludega vastavatel tulude ja kulude aruande kulukirjetel.

4. Teenuste ja maksete vahendamine

RTJ 14 § 19 kohaselt võivad teatud mittetulundusühingud või sihtasutused tegeleda ka teenuste või maksete (sh laenude) vahendamisega oma liikmetele või kolmandatele osapooltele. MTÜ võib korjata liikmetelt raha oma liikmete (mitte ühingu) ürituste läbiviimiseks. Sihtasutus võib laenata edasi talle laenatud vahendeid. Juhul, kui ühendus ei kanna teenuste ja maksete vahendamisega kaasnevaid riske ega hüvesid (näiteks krediidiriski teenuste lõpptarbija ees), ei kajasta mittetulundusühing või sihtasutus makstud summasid oma kuluna ega saadud summasid oma tuluna, vaid neid kajastatakse vastavalt nõude ja kohustusena. Tulude ja kulude aruandes kajastatakse vajadusel ainult vahendamisest teenitud netotulu või tekkinud netokulu.

5. Sihtfinantseeringu kajastamine

Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mis tähendab ressursside üleandmist ühendusele. Sihtfinantseerimise väärtust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Peale selle antakse  valitsusepoolset abi riiklike garantiidena, tasuta konsultatsioonidena, mida ei loeta valitsuse sihtfinantseerimiseks, sest nende väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata.
Sihtfinantseerimine jaguneb:

• Varade sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mille põhitingimuseks on, et seda saav ühendus peab kas ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.
• Tegevuskulude sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mis ei ole varade sihtfinantseerimine.

RTJ 12 § 8 kohaselt loetakse valitsuseks nii Eesti Vabariigi kui ka välisriikide valitsusi, kohalikke omavalitsusi, valitsusasutusi ning kohalikke ja rahvusvahelisi toetuseid jagavaid organisatsiooni (sh Euroopa toetusfonde).

RTJ 12 § 10 ütleb, et sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui on piisav kindlus, et :

• ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele;
• sihtfinatseerimine leiab aset.

RTJ 12 § 11 kohaselt kajastatakse sihtfinantseerimist tuluna nendes perioodides (nende perioodide tulude ja kulude aruandes), mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud (kuni kasutamise hetkeni kajastatakse neid summasid bilansis sihtfinantseerimisena).

Juhul kui sihtfinantseerimist saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude katteks või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse see tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis.
Siinkohal tuleb arvesse võtta esmalt RPS-es nõudeid, nt tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille järgi konkreetse majandusaasta tuludest arvestatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Arvesse tuleb võtta ka juhendi RTJ § 96-100, mille järgi bilansi koostamise perioodil toimunud sündmused kajastatakse eelmise majandusaasta bilansis tulude ja kulude aruandes kui sündmus kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid.

Näide: X projekti teostamine oli ette nähtud 2008.a. eelarves. Projektile tehti kulutused 2008.a. olemasolevate omavahendite arvelt. Projekti finantseerimiseks taotleti valitsuse sihtfinantseerimise vahendeid. Taotletud sihtfinantseerimise summa 10 000 krooni oli bilansipäevaks laekumata, kuid laekus 2009.a., enne 2008.a. aruande kinnitamist.

Bilansipäeval kirjendatakse valitsuse sihtfinantseerimise summa X projekti katteks järgnevalt:
   
D Laekumata annetused ja toetused (bilansikonto)    10 000
K Sihtotstarbelised valitsuse toetused (tulukonto)        10 000

Nii 2008.a. tehtud kulud kui ka 2009.a. laekunud valitsuse sihtfinantseerimise summa kajastatakse 2008.a. tulude ja kulude aruandes.
Toetuse summa laekumisel kirjendatakse see raamatupidamises järgmiselt:
       
D Rahalised vahendid (bilansikonto)            10 000
K Laekumata annetused ja toetused (bilansikonto)    10 000

RTJ 12 § 15 Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis ning tulude ja kulude aruandes kas bruto- või netomeetodil, kusjuures meetodi valib ühendus ise ning rakendab ühte meetodit kõikide sihtfiinantsserimiste kajastamisel.

Mitterahaline sihtfinantseerimine
Mitterahaline sihtfinantseerimine toimub varade üleandmise vormis. Mitterahalise sihtfinantseerimise saaja lähtub saadud vara ja sihtfinantseerimise kajastamisel ühest alljärgnevast meetodist:
(a) Brutomeetod – saadud vara võetakse bilansis arvele tema õiglases väärtuses ning samas summas kajastatakse bilansis kohustusena tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Saadud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse saadud vara järelejäänud kasuliku eluea jooksul.
(b) Netomeetod – saadud vara soetusmaksumuseks loetakse null ning seda kajastatakse bilansiväliselt

Näide: Ühendus sai mitterahalise sihtfinantseerimise korras spordihoone. Ühenduse juhtkond hindas ekspertide abi kasutades tootmishoone õiglaseks väärtuseks 3 500 000 krooni. Hoone järelejäänud kasulik eluiga on 30 aastat.

Raamatupidamises kajastatakse sihtfinantseerimist alljärgnevalt:
Brutomeetodil:
D Ehitised (bilansikonto)                    3 500 000
K Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest (bilansikonto)    3 500 000
Hoonet amortiseeritakse kulusse 30 aasta jooksul, sama perioodi jooksul amortiseeritakse tulusse ka tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Seega järgmiste perioodide kasumile sihtfinantseerimine mõju ei avalda.
Amortisatsiooni arvestamisel kirjend:
D Amortisatsiooni kulu (kulukonto)            116 667
K Põhivara kulum (bilansikonto)            116 667

Paralleelkirjend:
D Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest (bilansikonto)    116 667
K Valitsuse sihtfinantseerimine (tulukonto)            116 667
Tulem tulude ja kulude aruandes sellest tehingust on 0.

Netomeetodil:
Saadud hoone soetusmaksumuseks loetakse null ning selle üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Varade sihtfinantseerimine
RTJ 12 § 17
Varade sihtfinantseerimise korral lähtub toetuse saaja sihtfinantseerimise kajastamisel ühest alljärgnevast meetodist:
(a) Brutomeetod – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
(b) Netomeetod – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse tema kasuliku eluea jooksul.

Näide: Ühendus soetab põhitegevuses kasutatava põhivara maksumusega 300 000 krooni ning selle maksumus kompenseeritakse Euroopa Liidu toetusfondidest 50% ulatuses.

Raamatupidamises kajastatakse sihtfinantseerimist alljärgnevalt:
Brutomeetodil:
Põhivara soetamisel:
D Masinad ja seadmed (bilansikonto)        300 000
K Rahalised vahendid (bilansikonto)        300 000
Kompensatsioonitaotluse aktsepteerimisel toetust andva organisatsiooni poolt:
D Nõuded sihtfinantseerimisest (bilansikonto)            150 000
K Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest (bilansikonto)    150 000
   
Sihtfinantseerimise laekumisel:
D Rahalised vahendid (bilansikonto)        150 000
K Nõuded sihtfinantseerimisest (bilansikonto)    150 000
Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimsest amortiseeritakse tulusse soetatud seadmete kasuliku eluea jooksul.

Netomeetodil:
Põhivara soetamisel:
D Masinad ja seadmed (bilansikonto)        300 000
K Rahalised vahendid    (bilansikonto)    300 000

Kompensatsioonitaotluse aktsepteerimisel toetust andva organisatsiooni poolt:
D Nõuded sihtfinantseerimisest (bilansikonto)    150 000
K Masinad ja seadmed (bilansikonto)        150 000

Sihtfinantseerimise laekumisel
D Rahalised vahendid    (bilansikonto)        150 000
K Nõuded sihtfinantseerimisest(bilansikonto)         150 000
Sihtfinantseerimise tulu kajastub aruannetes amortisatsioonikulu vähendusena seotatud seadmete kasuliku elauea jooksul. Seega mõlemad arvestuspõhimõtte mõju tulude ja kulude aruandele on sama.

RTJ 12 § 18 - Varade sihtfinantseerimine võib toimuda kas otsese rahalise toetusena või näiteks teatud varade ostuga seotud arvete kinnitamise teel valituse poolt. Toetuse tehniline teostus ei mõjuta selle raamatupidamisarvetsust.

RTJ 12 §19 -  Sõltuvalt  sellest, kumba eelpool kirjeldatud meetoditest ühendus valib varade sihtfinantseerimise arvestamiseks, tuleb rahalvoogude aruandes kajastada eraldi nii põhivara soetamisega seotud väljamakseid kui sihtfinantseerimisega seotud laekumisi.

Tegevuskulude sihtfinantseerimine
RTJ 12 § 20 - Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel tuleb järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.
RTJ 12 § 21
Brutomeetodi rakendamisel kajastatakse kasumiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi.

Näide: Ühendusele anti kohalikult omavalitsuselt 2008. a. toetust 20 000 krooni, mille kulutamise otstarve jäeti ühenduse juhatuse otsustada. Ühenduse juhatus otsustas sellega katta osa halduskuludeks.

Kirjend raha laekumisel:
D Rahalised vahendid (bilansikonto)                20 000
K Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused (tulukonto)    20 000
 
Netomeetodi rakendamisel kajastatakse saadud sihtfinantseerimise tulu vastava kulu vähendusena.

Näide: Ühendusele anti kohalikult omavalitsuselt 2008. a. toetust 20 000 krooni, mille kulutamise otstarve jäeti Ühenduse juhatuse otsustada. Ühenduse juhatus otsustas sellega katta osa halduskuludeks.

Kirjend raha laekumisel:
D Rahalised vahendid (bilansikonto)        20 000
K Üldhalduskulud (kulukonto)        20 000

Mittetulundusühingud ja sihtasutused lähtuvad enamikes valdkondades täpselt samasugustest arvestuspõhimõtetest nagu äriühingudki. Spetsiifiliste, mittetulundusühingute iseloomulike majandustehingute, nagu ühingu liikmetelt saadud tasud, saadud ja jagatavad annetused ja toetused ning teenuste ja maksete vahendamine, arvestusest ja kajastamisest andsime ülevaate antud artiklis. Samuti kirjeldasime sihtfinantseerimise olemusest ja selle kajastamisest tuluna, sh ka mitterahalise sihtfinantseerimise kajastamisest ning varade ja tegevuskulude siht-finantseerimisest.
Järgnevas tabelis on toodud kokkuvõte eraõiguslike juriidiliste isikute erinevustest lähtuvalt raamatupidamisest.

 

	äriühing	mittetulundusühing	sihtasutus
raamatupidamiskohustuslane	x	x	x
audiitorkontroll kohustuslik	kui vähemalt kaks järgmisest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad: netokäive 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10	kui vähemalt kaks järgmisest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad: tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10	x
aastaaruande esitamise kohustus 6 kuu jooksul peale aruandeaasta lõppu	x	x	x
aastaaruande esitamise koht	Äriregister	Maksu- ja Tolliamet, alates aruandeperioodist, mis algab 01.01.2009 või hiljem, mittetulundusühingute ja sihtasutuse register	Äriregistrile, alates aruandeperioodist, mis algab 01.01.2009 või hiljem, mittetulundusühingute ja sihtasutuse register
aastaaruande esitamise vorm	paberil või elektrooniliselt, alates aruandeperioodist, mis algab 01.01.2009 või hiljem, elektrooniliselt	paberil, alates aruandeperioodist, mis algab 01.01.2009 või hiljem, elektrooniliselt	paberil või elektrooniliselt, alates aruandeperioodist, mis algab 01.01.2009 või hiljem, elektrooniliselt
maksuseaduste täitmise kohustus	x	x, soodustused mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas olevatele ühingutele	x, soodustused mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas olevatele sihtasutustele

 

Ave Sepik
Finantsjuht
Assets RMP OÜ