PrindiSaada edasi

Nagu me kõik teame, on MASU toonud ettevõtlusmaailma palju soodsaid võimalusi töötajate palkamiseks. Täna aga sooviksin peatuda Töötukassa poolt pakutava palgatoetuse juures, mis on piltlikult öeldes väljapääs ettevõtjatele, kes ei taha uue töötaja palkamisel riskida liigsete kuludega. On ju võimalik, et palgatud tööline ei olnudki õige valik, mistõttu on ettevõtja kulu miinimumpalga võrra väiksem, kui muidu.
Hiljuti sain palgatoetusega seotud teekonna ka isegi läbitud, kuid sedapuhku edutult. Alljärgnevalt sellest, miks see protsess edutult lõppes.
Töötukassa kodulehel www.tootukassa.ee on info palgatoetuse tingimuste kohta. Selgelt on ära kirjeldatud, et:

• Isik peab olema 6 kuud töötuna arvel;
• Toetust makstakse 50% töötaja kuupalgast, kuid mitte rohkem kui 4350 eek (miinimumpalga ulatuses);
• Kokku saab toetust 6 kuud;
• Tagasimakse kohustuse tingimused jne. (Siinkohal mainiksin ära olulise tingimuse, mida tutvustavas infos kirjas pole: kui tulevane töötaja otsustab ise palgatoetuse perioodil töölt lahkuda, siis puudub tagasimakse kohustus mõlemal osapoolel. Samuti ei ole midagi katki ka siis, kui lisaks töötamisele ettevõttes soovib töötaja luua oma firma. Ka siis ei katke toetuse väljamakse, mis tavatoetuste puhul katkestaks Töötukassaga lepingu).

Positiivne on selle toetuse juures veel see, et ettevõtte ja Töötukassa vahelise lepingu sõlmine on imelihtne ja seda saab teha ka interneti vahendusel (digitaalselt allkirjastatuna).
Asjaajamist alustasin konsultandiga ühenduse võtmisega. Mul paluti täita lihtvormis avaldus ettevõtte ja töötaja andmetega, ning saata need e-mailile. Nii sai ka tehtud ja tagasisideks tuli teade: antud töötaja on täiskoormusega õpilane, toetust ei saa. Arusaadav, et täiskoormusega õpilane on päevase või õhtuse õppevormi õpilane, kuid sedapuhku on  tegemist täiskoormusega sessioonõppes õppiva õpilasega. Selgitus Töötukassa, et antud isik õpib kord kuus sessioonõppes, ei kõigutanud nende otsust mitte üks raas. Pöördunud kooli poole, paludes väljastada tõend õigest õppevormist, selgus tõsiasi, et tulenevalt kutsekooliseadusest on ka sessioonõpe täiskoormusega õppevorm.
 Kui nüüd asjale veidi järele mõelda, viitab kõneaalune seadus, justkui  sessioonõppes olevad õpilased ei saaks (ega tohiks) kooli kõrvalt tööl käia, hoolimata sellest, et tegemist on tavapärases mõistes kaugõppega ja on üsna tavaline, et töötavad inimesed just seda õppevormi kasutavad.
Pöördudes veelkord  Töötukassa konsultantide poole teatati rõõmsalt, et sellise staatusega töötu ei tohiks üldse toetust saada, kuigi eelnevad 6 kuud toimusid laekumised.
Uurides veelgi toetuse juriidilist tausta ja tutvudes Tööturuteenuse- ja toetuste seadusega, selgus, et minusarnane noor, kes soovib töötada ja töö kõrvalt õppida, pole siiski toetuskõlblik.
Otseselt pole aga  palgatoetust tutvustavas infos minu juhtu kirjas; vastan kõigile nõuetele, mille oma arvamuse alul ka välja tõin.  Kulutasin hulga enese ja teiste aega, et seadusandlusest loogikat leida , ometi valmistasin kokkuvõttes pettumuse nii endale kui tööandjale.
Siit loo moraal: enne päästerõnga haaramist veendu, et see ka reaalne on, sest tänapäeva Eesti seadusandluses on piisavalt ”peeni nüansse”, mis kahe silma vahele jääda võivad.
Kuid kindlasti on meie ettevõtjatel ka positiivseid kogemusi palgatoetuse saamisel, mida ka Assetsi blogi lugejad sooviksid teada. Jagage oma mõtteterakesi kommenteerides meie blogisid.

Parimate soovidega,

Merlin Nurk
Assets RMP OÜ
Koolituse- ja arendustegevuse projektijuht